PDF Trüki E-mail

Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi õppeprogrammi kontseptsioon

Kontseptsioon on loodud «Eesti põhi- ja keskhariduse riikliku õppeprogrammi» alusel.
Lütseumi põhiülesanne on elujõulise ja töövõimelise, ühiskonna arengule kaasaaitava ja enesearendamiseks võimelise, ennast oma rahva esindajana määratleva isiksuse ning Euroopa ja kogu maailma tuleviku eest vastutava kodaniku kujunemise toetamine ja soodustamine.
Õppeprotsessi organiseerimine arengu I ja II astmel ( 1.-3.kl., 4.-6. kl.) peab aitama õpilastel välja arendada nii intellektuaalseid kui ka vaimseid ja füüsilisi eeldusi, realiseerida nende huve ja kalduvusi, arendada välja nende isiklikke kõlbelisi veendumusi, kasvatada sallivust teistsuguse elukorralduse suhtes, õpetada mõistma tegevust kollektiivis ning andma sellekohaseid teadmisi ja oskusi, õpetada säästvat ja hoolikat suhtumist ümbritsevasse keskkonda, luua tingimusi edukaks üleminekuks alg- ja põhihariduse õppetöö igale astmele haridussüsteemis, arendada iseseisvat loomingulist mõtlemist ja töövõimet, rahuldada õpilaste vaimseid vajadusi, virgutada õpilaste eneseväljendust ja enesekindlust, püüdu enesele vastutust võtta.
Inglise keele õppimine valikainena 2-st klassist tagab eduka õppimise põhikoolis ja gümnaasiumis ning on edaspidiseks kohanemiseks kaasaegses ühiskonnas.
Õppetöö sisu üldine suundumus 7.-9. klassis seisneb haridusele isiksustatud tähenduse andmises ning isiksuse igakülgses arendamises. Sellise lähenemise puhul on haridus koos looduslike eelduste ja elu korraldusega see põhitegur, mis määrab õpilase võimet enesemääratlemiseks, eneseteostamiseks, enesetunnetamiseks, iseseisvaks otsustamiseks. Selle astme õpilastel on võimalik õppida ainet süvendatult eritaseme õppe kaudu.
Nii siis, just isiksuse igakülgne areng, arvestades isiklikku eripärast,  võimaldab õpilasel peale 9. klassi lõpetamist end mitmetel tegevusaladel realiseerida.
Põhikooli ja gümnaasiumi vastastikuse seose ja järgivuse tagamiseks on vajalik, et kõik 9. klassi õpilased saavutaksid kindla baastaseme loodusteaduslike-matemaatiliste, humanitaar- ja kunstilis-esteetiliste ainete vallas. Nimetatud tase üheaegselt kujundatud isiksuslike omadustega peab olema vajalik ja küllaldane, et põhikooli lõpetaja saaks täisväärtuslikult osaleda reaalses elus ja jätkata haridusteed.
Õppetöö sisu 10.-12. klassis peab olema isiksuslikult tähtis iga õpilase jaoks. Seejuures profileerimine ei tohi tähtsuselt ületada universaalset üldhariduslikku osa. Profileerimine on lisaosa ning võib vaid näitlikustada üldhariduse vajalikkust erinevate ametioskuste õppeks ja olla vahelüliks üld- ja kutsehariduse vahel. Gümnaasiumis selgub eriti eredalt hariduse orienteeriv funktsioon: inimene valib oma elu suunda teadlikult. Eesmärgi realiseerimine annab lõpetajale võimalust omandada teadmisi ja oskusi, neid kasutada ning samuti kujundada isiklikke arusaamu ja oma väärtusskaalat. Hariduse universaalsust tagatakse hariduse sisu üldkultuurilise suunitluse kaudu, mis tõstab märgatavalt õpilaste kohanemisvõimet ja võimaldab neile sotsiaalset kaitset koolijärgses elus.
Gümnaasiumiõppe põhieesmärk ei ole teaduste aluste teadmise edastamine, vaid põhirõhk on suunatud informatsiooni edastamisele ja tunnetamise universaalse viisi omandamisele ühe või teise teaduse mõistmise keele ja meetodite kaudu. Mis puutub oskustesse ja vilumustesse, aineliste ja muude oskuste asemel muutub prioriteetseks teadmiste kultuur.
Eriastmelise õpe põhjal toimub süvaõpe järgmistes ainetes: matemaatikas, bioloogias, geograafias ja võõrkeeltes. Samuti omandatakse lütseumis majanduse põhimõisteid, haldus- ja õigusaluseid, õpetakse saksa ja prantsuse keelt.